Perega suvelõpureisil! #ChrisNorman #Saaremaa

Nagu eelnevas postituses võisin mainida, võtsime ette perega suvelõpu reisi Saaremaale - Chris Normani kontserdile. Lisaks selle uudistasime ringi ka mujal ning saime super ägeda elamuse. Sellest lähemalt juba allpool.

/Muah pere

/Väike poose kaardiga

Kuna emps ostis piletid ja bookis apartmenti juba kevadel, Madis jutustas imelisi lugusi Saaremaa ilust ja olust, mina käisin viimati emaüsas olles seal ja Tips teadis vaid kaardil asukohta, teadsime, et tuleb ilus ja väga FUN reis. 

Alustasime reisi laupäeva hommikul 9 ajal Pärnust. Ilm oli super ilus, tuju hea ja ootus kõrgel. Teel sadama laulsime, tegime pilte ja niisama nalja. Nii nagu tavaliseltki, kui perekond autos. Õnneks kui kohale jõudsime, saime e-kontrollis piletitega kohe läbi ja otse laevale. Ma sõitsin sellise pisikese punniga viimati umbes 8-9 aastat tagasi? Reis oli muidugi silmapilkselt läbi, sest Virtsult Kuivastule sõidab ju vaid ca 25min. Ei jõudnud kuskile minnagi, kui juba olime Muhus. 

Võtsime suuna esialgu Angla Tuulikute poole, kus saime oma teiste reisikaaslastega kokku. Ja kui juba tuldud sai, läksime ka uudistama tuulikuid ja ajalugu veidi ning sai ka vähe toidupoolist mekitud. Lõhe oli suurepärane, samuti ka lihapallid. Mm...

Peale seda, kui toit mekitud, hüsteeriliselt naerdud (tubli paps), tutvusime veidi Saaremaa ajalooga ja läksime ka tuulikuid vaatama. Traktoritel tegime pilti ja loomi vaatasime ja lihtsalt olime. 

Edasi sõitsisime Kaali kraatri juurde. Seal midagi väga vaadata ega pildistada polnud, kuna vett oli väga väga vähe. Aga noh, lühidalt - surnud kala hulpis ja vesiroosid õitsesid. Vähemalt saab öelda, et oi näed, minagi olen käinud. Jaa, Mhmh. 

/Mhm, selline seejust oligi. 

Aga nalja sai ikkagi, seda saab alati! 

Edasi õitsime oma apartmenti. Sisse me veel ei saanud, aga toidud sai ära panna ja veidi riideid vahetada. Kui juba tulla Kuressaarde, peab ka linnas veidi jalutama- elu ja oluga tutvuma. Jalutasime veidi tänavatel, käsime paaris poes ja siis juba otsisime kohvikut, kuhu pepud maha panna ja veidi hääd-paremat põske pista. Leidsime väga mõnusa paiga- Kodulinna Lokaal. Väga mitmekesine menüü, terassil oli väga mõnus, hinnad normaalsed ja toit oli väga väga hea. (Järgmisel päeval polnud kahtlustki, kuhu sööma minna.)

/Ketšup oli Felix

/Nad ilmselgelt on ärevil, et ma neid pildistan. Sory vaan.

Vaikselt liikus õhtu ja tekkis juba ärevus. Kui apartmentis toad sai jagatud, ennast pestud ja kammitud, võtsime kõik koos suuna Kuressaare Lossihoovi-  Chris Normani* kontserdile. Me läksime kohe lava ette, sest egas ma istuma küll ei tulnud. Ikka rokkima! 

* Väike selgitustöö. Chris Normani superfännid on minu vanemad, kes ka selle reisi mõtlesid. Kuigi meie nooremad teadsime vaid mõnda laulu, nt "Alice" ja "Midnight lady" olime mu ikkagi täiega ootusärevuses! Võiks öelda, et saime Madisega isegi väikese fännipisiku. 

/Inimesi oli veel + 7367 tükki 

Igatahes, kui Chris Norman lavale tuli, olid inimesed pöördes. Lavaesine täitus sekundiga, inimesi tuli aina juurde ja juurde ja leidus igasuguseid fänne. Kes hoidis puust ümbert kinni, kes oli nõus tund aega järjest filmima mälestuseks, kes iga sekund näppu visakas. Emps mul muidugi vilistas peale igat laulu ja me kõik plaksutasime ning olime lihtsalt nii nii rõõmsad. Sest kontsert rokkis TÄIEGA! Mu mamps ja paps laulsid, tantsisid hingest kaasa. Ja ka meie laulsime (teist refrääni salmi juba oskasime) ja tantsisime ja naersime ja lihtsalt nautisime. 

*******

Teisel päeval ärkasime kõik puhanuna ja rõõmsalt. Peale hommikusööki võtsime taas suuna Kuresaare Lossi, et  minna uudistama muuseomi. Lugesime veidi ajaloo kohta, vaatasime näituseid ning Madis arvas, et peitust oleks päris hea seal lossis mängida. Kahjuks siis läheks terve päev raisku, kuna otsija peaks tööd alustama vast hommikul, et käija läbi kõik tornid, korrused, hooned, salakäigud. Noh, vähemalt saaks peitja ära mängida terve hooaja Angry Birdsi, lakkida küüsi (kui see oleksin mina) ehk isegi süüa ja blogi kirjutada. Eh. 

/pliis, don't kill, love ya 

Meil läks seal korralik 2h ja peale seda otsisime näljastena vaid söögipaika. Ja nagu eelnevalt mainisin, läksime taas Lokaali .

Kui kõhud täis ja meel hea, oligi aeg hakata sättima sadama poole. Õnneks, õnneks meil olid piletid ette ostetud ja saime järjekorras ette sõita, et varakult koju jõuda. Pärast lugesime, et kuna üks laev oli andnud otsad, pidid inimesed ca 5-6 TUNDI seisma järjekorras. Omgh. Seega, meil ikka väga väga vedas. 

Ja ülejäänud õhtu sujus täitsa vaikselt.

Aga suvel Saaremaale me läheme kindlasti uuesti, See reis oli nii nii tore, lõbus ja ROKKIS täiega! Aitäh emps ja paps! Ning aitäh teistele, kes tegid selle nii lõbusaks! 

Ciao