Kevad sai mind kätte.

Hei, hei, päiksekesed. 

Mu nädal on olnud suht tegus, samas väga mõnusalt "go-with-the-flow" mode. Ja nii kevadine! 

Loe lähemalt.

Teisipäev:

Ma kohe oskan ennast ise õrritada ja teha elu raskeks. Leidsin, et oleks hea idee hakkata nillima ja tahtma uut tehnikavidinat. No kui aus olla, siis mul ju pole tegelikult ühtegi pildikaamerat, millega teha macro pilte või mis teeks ka hämaramas valguses pilti. Mis oleks pisike, kerge, aga samas hea ja kvaliteetne. Mis oleks eraldi telefonist, aga tal oleks ka filmimise võimalus. 

Ok, jah, mul on Go Pro, aga kuna sellel ei ole sisseehitatud kõlarit, ei jää üldse häält ja üldsegi, see on seiklusteks väga mugav. Pildistamiseks oleks ju ikkagi midagi muud vajaa...

Tehnikafänn nagu ma olen, leidsin, et oleks õige aeg soetada kaamera- kunagi. Lähiajal? Ja mitte tavaline peegelkaamera või digikas, vaid Canon PowerShot SX400 IS kompaktkaamera!

Ma olen alati olnud Canoni usku just seetõttu, et sellel on enamus kaameratest parem teravus ja kvaliteet. Ja see on mulle tuttav ning mugav. 

Kui ma Euronicsi lehelt Canoni kaameraid vaatama läksin, armusin pilgust sellesse. Jah, ta ei ole kallis ja ta pole peegelkaamera, aga ta on et just see, mida otsin. 

Kerge, väike, mugav, lihtne ja zuum on mega ning terav. Ükskõik, kas filmides või pilti tehes. Ning ta teeb ka häid pilte ning videot hämaras hästi. Mis võiks veel ideaalsem olla?

Ma alguses küll ehmusin, kui ma reviwe vaatasin, et nii tilluke. Tegelt, mida enam vaatasin neid pilte ja videosi, seda nunnumaks läks. Just sobib mu õrnade sõrmede vahele. Kuigi jah, ma pole veel ise käppimas käinud ja ma ei tea, kui hästi ta istub, kuid olen elevil. Varsti võtan ka selle teekonna ette! 

Kolmapäev:

Tööpäev sujus kenasti, energiat oli ja olin suht elevil. Mu ripsmete hoolduse päev! Halleluuja. Kui kaua ma seda ootasin- mainin, et minu enda viga.

Nüüd ripsutan uute ja ilusamatega. Huhh

Enne seda jõudsin ka pooleks tunniks jõusaali jooksulindile, mis oli nii nii mõnus. Ma ei ole eriline higistaja tüüpi, pigem "uh, kas ma õhetan", aga ütleme nii, et jooksulindil on minu higi-kraanid lahti. Huh. Aga seda mõnusam ongi! :) 

Käisin ka kiirelt veel enne hooldust Itikses ja tulin koju uue Gina Tricot rahakotiga, LINK kuhu mahub ära ka minu jurakas telefon ning Anttilast sain tänu soodukale Rimmeli 2 in 1 laki. Õnneks suur hea potsik, saab kaua kasutada. :) 

Neljapäev:

Ehk siis täna. Hommikul tõustes tundsin, et kurgus kriibib. Kohe vastikult. Päeval aevastasin nii kõvasti ja nii mitu korda, hea et mul nina veel otsas on. Õudne. 

Silmad hakkasid vesistama, nohu tekkis ja kõrvad hakkasid sügelema. Sellest järeldust pole enam raske teha. Mind on kevad kätte saanud ja nahavahele end sättinud. Mitte kõige armsamas konditsioonis. 

Eh...õnneks mul soe tuba ja armas mees, kes mind teed jooma sunnib ja mulle ükskõik mis ravimi ostaks, peaasi et mul oleks hea. So sweet, mus. 

Papsile jutu käigus mainisin ka, et olen tõbine ja ta muretses kohe nii armsalt: "Kas saad ikka hakkma?" Ikka saan, mis mul üle jääb. Olen tugev, nagu sinagi. 

Ma olent tegelt suht kehv haige. Ma ei püsi absoluutselt voodis, ma pean tegutsema ja mul on tohutult energiat. Noh, vähemalt on kodus olekust siis ka kasu. 

Aga olge mõnusad ja hoidke end ikka soojas. 

Varsti kirjutan jälle. 

Tsau, tsau.